SIRTSU SPACE

 

...võitsin endale esimese Euroopa Liidu projekti kirjutamise! Miks, küsid sa (kuna see mu esimene)?

 

1) positiivne kontakt kliendiga varasemalt;

2) nägin äri/projektiideed laiemalt - viisin mittetulundusliku ja ärilise poole kokku koos võimaliku finantseerimisskeemiga;

3) pidasin kinni esialgsetest lubadustest;

4) haarasin härjal sarvist - pakkusin enda kandidatuuri julgelt välja!

 

Seega, nüüd tuleb põnevam osa - palju tööd! ;)... kuna "tibusid loetakse sügisel" ;))))

 

Mind paneb jätkuvalt imestama see, kuidas Eestis asju aetakse. Uskumatu!

 

... ilmekalt iseloomustab seda võidusamba saaga - esiteks tuleb uudis et meie uus võidusammas ja turistide magnet kolletab ja seejärel uudis, et sambale ei pääse ligi liikumispuudega inimesed - USKUMATU!!??... ooot- oooot - mitukümmend miljonit see projekt nüüd maksma läkski????

 

... ja tõenäoliselt pälvib järgmistel valimistel edu Keskerakond, kuna teised poliitikud ei suvatse anda rohelist tuld ärile Venemaaga, mistõttu on ärimehed sunnitud lihtsalt "enda maha müüma" ning hea vana vene aeg altkäemaksudega, käibamaksupettuste ja varifirmadega on taaskord käes, kuna maksude tõus ei anna ettevõtjatele mingit muud lahendust lihtsalt.

 

Tublid "poisid", mis seal muud kosta või olen ma asjadest väga valesti aru saanud :D)))

Avastan hetkel Euroopa Liidu toetuste maailma ja soovitan seda ka teha teil, kui mingi tegevuse osas vajate võõrkapitali!

 

 

Lisaks, kui on vajalik toetusele lisaks kaasata ka pangalaenu, siis selleks tooteks on sildfinantseerimine, mida (teoorias) ka kõik suuremad pangad pakuvad!!!

 

Uskumatu millele kõigele on võimalik toetust saada... !!

 

"Julge unistada, oska tegutseda" !!!

 

Juhtusin lugema Postimees online´ist artikklit Londonis töötavast eskortteenust pakkuvast tüdrukust (http://www.24tundi.ee/?id=135879 ) ja lugedes põgusalt artikklile lisatud kommentaare, siis olin jätkuvalt üllatunud inimeste suhtumisest (eks kommenteerijad ei peegelda küll enamike suhtumist, aga siiski...). Miks?

 

Mina ei näe professonaalses eskortteenuses midagi halba. Miks?

 

Olen olnud vaba ja vallaline juba pea 2 aastat ning olen selle aja jooksul üht-koma-teist nii läbi elanud kui ka näinud. Seega väidan, et Eestis on eskortteenus täiesti olemas, kuid seda liigitatakse loosungi alla "ma eelistan kohustustevaba suhet" ning et see lause sisaldab sõna "suhe", siis muudab see ka selle koheselt "TASUTA teenuseks". Tänaseks päevaks olen küll püüdnud neid kontakte ignoreerida, kuna tähelepanu limiiti päevas-nädalas-kuus vastasel juhul ei jätka mu lähedastele, kuid kirjeldan üht tüüpilist eskkortteenuse näidet Eesti moodi ja toon subjektiivseid võrdlusi organiseeritud eskortteenuse puhul.

 

EESTI: "Mees ja naine saavad tuttavaks meelelahutusasutuses, kuhu on koondunud hulk nii vallalisi kui ka hõivatud inimesi, kes otsivad vaheldust"

 

EESTI: "Peale esialgset põgusat tutvumist (enda riisikol), vahetatakse kontaktid."

 

EESTI: "Esimene kohtumine - peale meelelahutusasutuses kohtumist on üliolulise tähtsusega - sellest sõltub kas jäädakse ka edaspidi suhtlema"

 

EESTI: "90% juhtudest eeldatakse, et kui mitte kohe esimesel siis teisel kohtumisel jõuab tutvus seksini. Üldiselt on see raske otsus, kuna mõlemad valikud võivad lõpetada "suhte" - ühel juhul oled liiga kergesti kättesaadav, teisel juhul pipar"

 

EESTI: "Vastastikkuse mõistmise kokkuleppel näeb edaspidine suhtlus välja selline - kõne enne nädalalõppu "mis teed?" võiks kokku saada või siis kui tegu on mehega, kes on juba pikemalt aega "emotsionaalselt keerulises suhtes, kuid lahku ei taha ka minna", siis tuleb kõne umbes 1 kord kuus"

NB! Mõlemal juhul kaasatakse Sind "kohustustevabalt" kaaslaseks mingitele üritustele!

 

EESTI: "Kontakti lõpetab üldiselt mees. Põhjus: üks pool (üldiselt naine) hakkab ootama midagi enamat"

 

EESTI: "Kohustustevaba suhte soov põhineb läheduse ja tähelepanu vajadusel, mida me kõik soovime kuid tihti ei soovi/julge suhtesse astuda"

 

Seega... võiks öelda, et ka mina olen olnud Eestis eskorttüdruk, seega - inimesed olgem tolerantsemad, kuna TASUTA tarbime seda teenust ka siin koduses Eestis, arveldamine käib aga emotsioonidega, mitte reaalse rahaga! Ja tuues võrdlusi ärimaailmast, siis luksuskaupade turu edu seisnebki üldjuhul selles, et nõudlus tekibki seetõttu, et hind on kallis ja tihti odavale või tasuta kaubale pigem nõudlus väheneb... :)

Eks iga asjaga on omad ohud ja nagu mul üks sõber eile ütles: "Sirle, olen nõus, Eesti on enamasti täis väga haigeid tüüpe, seega leida inimene keda usaldada ja kellega kooselu alustada on suhtkoht keeruline". Samad riskid ka eskorteenusega.

 

Lõpetuseks... nö Läänemaailmas võrdsustub  professionaalne eskortteenus pigem Jaapani Geishade kultuuriga, kuid nö Idamaailmas nähakse selles pigem vaid  prostitusiooni (kui aja veetmise eest on ettenähtud tasu), kuid siis kui tasu ei ole, siis on see "suhe" või "sõprus" vms.

 

 

 

 

..everything goes wrong :)

 

... ärkasin, uneledes märkasin et olen end "sisse unelenud", kodust välja rutates selgus, et bussipilet jäi pükste tasku... tagasi 5. korrusele... jäin hiljaks Katjaga kokkusaamisele (püüame tulla hommikul koos jala tööle..), jõudes küll napilt tööle, siis tehtud kohv jahtus ära ja kui jahtunud kohvile piima valasin, läks see tükki... seejärel püüdsin kioskist midagi hommikusöögiks saada selgus et see on "puhkehetkel", kohvikus oli puder otsa saanud... oehhhh!!!

 

... ja nüüd siis ma istun siin töölaua taga ja joon vett... :))))

 

 

Olles ise suur kirjandushuviline, on minu teed ristunud sellise toreda portaaliga:

 

 

Projekt on uus ning Aivar, ise täis positiivsust ja entusiasmi, seega usun et ta tulevikus suudab kindlasti oma ettevõtmisega positiivselt üllatada!

 

Edu talle!

 

 

Mõned positiivsed kogemused internetipõhiste suhtluskeskkondade osas ehk vol 2 minu kirjutisele "Miks ma olen Orkutis ja Facebookis" :)

 

...viimasel ajal olen rohkem "kolinud" üle Facebook´i oma tegemistega. Miks? Pigem seetõttu, et see koondab sõpru, keda tihti ei näe - ehk siis pigem mu välismaiseid kontakte nii Rootsist, Hispaaniast kui ka Uus-Meremaalt.

 

Minu järjekordne positiivne kogemus ongi just Uus-Meremaalt - sattusin enda sugulasega Facebookis nö chattima, kui meie vestlusse lisandus ka Nicola (Truuts) sõbrants Nicole ning jutud läksin nii lõbusaks, et mu sõbralisti on lisandunud jälle üks lahe tegelane teiseltpoolt maakera. Lahe!

... lisaks juba tavaks saanud igapäevasele inglise keelsele suhtlusele on tehtud esimesed praktilised (ja konarlikud) vestlused rootsi keeles - so, i love my international connections!!!!

 

Ja saades inspiratsiooni Kaido blogist, siis mõtisklen alustada ka blogimist inglise keeles :)

 

Nädalas on päevi 7.

Nädalas on tunde 189

Nädalas vajan und 49-60 tundi.

Nädalas pean ma tööl käima 40 tundi.

Nädalas jääb enda jaoks aega 109 tundi, kui sellest maha arvestada tööle mineku-tuleku aeg ca 10 tundi ja asjalikud toimetused stiilis "toidu ostmine, söögi valmistamine" siis võiks julgelt veel lahutada sellest 10-20 tundi, seega....ÜLE POOLE MINU ELUST KULUB TEGEVUSTELE "PEAB"

 

Kas elu stiilis "must kliedike, kontsaking ja arvutikuvar ikkagi on see õige?

Kas elu hüüdega "olen väsinud, vajan puhkust" on ikkagi õige"

Kas pere loomine seetõttu, et kõik seda "minu vanuses" juba teevad, on ikkagi õige?

Kas lahkumine oleks põgenemine või hoopis millegi uue algus?

 

... on mind vaevavad mõtted, mis on mõnepäevase puhkusega ellu ärganud :)

 

"unista suurelt, kuid tunne rõõmu väikestest saavutustest"... räägivad targad... hm... esimest verstaposti sellel teekonnal kroonib slogan - 29. august 2009 ;)... järgmist (ja ühtlasi otsustavat) 15. aprill 2010... ja selle vahele jääb palju tööd prioriteetidega :)

 

 

Pikad, pikad pühad ongi möödas ;)

 

Tore oli!

 

Reedel kimasin rongiga juba lõunast maakoju. Kui laupäeva hommikul (??? kl 11 vist küll maal ei ole päris "hommik"???) värske kohviaroomi saatel ärkasin ja aknast välja vaatasin, siis vihmane päev tervitas loosungiga: "Täna tööd ei tee nii et naudi pikalt hommikusööki!"  Pühapäevast alates muutus ilm ilusamaks ning maatöösegused pühad said hoo sisse - aiamaa rohimine ja heinategu - nb!!! vikatiga - päris lahe kogemus! Ja otse loomulikult oli pidevalt grill kuum ning mu isa fantastiline sealiha śaślõkk "viis keele alla". Teisipäeval suundusin linna ja jaaniõhtu möödus traditsiooniliselt koduterrassil hea sõbrants Meelikesega. Pühadele pani punkti tänane pikk hommikukohvi ja päevitusmaraton ning õhtune tervisejooks juba teada-tuntud kodulinna tänavatel.

 

Homme tööle....ja peagi taas nädalalõpp ukse ees! ;)))

Minu viimaste nädalate (töö)elu iseloomustavad muutused ja emotsionaalsus. Eile õhtul tundsin end väga väsinuna ning olin natuke murelik - tervis hakkas jonnima ehk häda hakkasid tegema need kohad, mis on minu puhul "punaseks tuleks" sõnumiga "STOP"!

 

Enne magamajäämist, avasin taas oma unepiibli "Karma - müüt või tegelikkus" & justkui tellitult - täiesti õige koha pealt taas!

 

Raamat ütleb:

"...Nii positiivne kui ka negatiivne energia on nakkav....ükskõik kui geniaalsed me sünnist saati oleme, areneme siiski vaid suhtlemises teiste inimestega...võrrelgem inimmeelt järvega ja meeles mõlkuvaid mõtteid lainetega sellel. Iga meie tegu, iga liigutus, iga mõte jätab jälje mällu. Kuigi nende jälgede virvendus pole pinnal nähtav ja neid ei teadvustata, püsivad need meis piisavalt tugevana. Need jäljed määravadki, missugused me mingil hetkel oleme... kui häid jälgi on rohekm, siis kujuneb "hea" iseloom, halbade jälgede ülekaalust sünnib "halb" iseloom. Kui inimene kuuleb pidevalt pahelist juttu, mõtleb tühistele asjadele ja tegutseb taunitavalt, siis on ta täis halbu jälgi, mis omakorda mõjutavad tema mõtteid ja tegusid, kuigi ta ise ei ole sellest üldse teadlik...saades võõrast energiat me kas võtame seda vastu ja elame koos sellega, või siis tõukame eemale ja püüame sellest jagu saada. On olemas vanasõna: kuidas hõikad, nii mets vastu kajab..."

 

Minus on 2 isikut - ühelt poolt usun (ja loodan) et olen meeskonna mängija, kuid teiselt poolt olen pikalt suutnud hoida nö madalat joont - mind ei kohta tihti kohvinurgas pläkutamas, ma ei kaeba ja ei kurda... kuid suurtest muutustest tingituna "võtsin vastu endale teadmata võõrast energiat" ja negatiivsed virvendused said minust võimust... ja kohe kui see juhtus, halvenes mu tervis ... minust sai tööl hetkeks täielik Harakas - otsisin võimalust kuidas muudkui kädistada, eneseimetluse tõttu kaotasin hetkeks enda ja süüdistasin teisi, läksin kaasa teiste kädistamistega... uhh, ...häbi Sirle, häbi. Enda kaitseks võin vaid seda öelda, et liiga kiiete muutuste tuules on keeruline jääda endaks, kuna nagu me ju teame - üldiselt on inimese loomuses see, et ta astub muutustele vastu, kui neid aktsepteerib. Seega juhtus ka minuga, et mõtlemata mida ma teen, läksin üldise vooluga kaasa.

 

Täna, peale eilset endasse pilgu heitmist oli "vana Sirle" taasa tagasi - nohistasin tööd teha, lähtuvalt eesmäkidest, tähtaegadest ja kliendi vajadustest!... ja hoian meeldivat distantsi inimestega, kes toituvad hädaldamisest ja teiste pidevast süüdistamisest!

 

Ja mis kõige olulisem, olin tööpäeva lõpus vähem väsinud,, kui seda olen olnud pea terve selle nädala ja mis kõige olulisem - tevislik seisund on võtnud suuna paranemisele!!!!

 

"Ma lähen pankrotti".. on muutunud üheks populaarsemaks väljendiks või sidesõnaks äriringkondades.

 

Üldiselt olin arvamusel, et seda kasutavad üksnes tupikusse jõudnud "kinnisvaraärikad", kuid täna, kui istudes nõupidamistelaua taga Eesti ärieliiti ja riskikapitalistide hulka kuuluva isikuga, kus ta emotsionaalselt püüdis mulle väita sama, siis....  OLEN NÖRDINUD. VÄGA NÖRDINUD....

 

Kas tõesti ongi nii, et kui oma olemuselt on kinnisvarainvesteering läbi aegade olnud pigem pikaajaline äriprojekt, siis on mõistlikum esimese turukõikumise tõttu kogu üritust lasta pankrotti??? Kas tõesti ei ole ka need isikud, kes teiste äriplaane igapäevaselt hindavad, ise hinnanud enda projekti võimalikke riske ja strateegiaid, kuidas keerulisemad ajad üle elada??? Või tõesti ei olegi mõistlik enda raha äriprojekti investeerida???... on küsimused mis mind vaevama jäid...

 

Või, on tegu pigem härjavõitlusega, kus pulliks on Pank, näiliselt vapraks võitlejaks Klient ning Punane Rätik emotsionaalse sõnumina "pankrot"?

 

p.s. ... ja siis imestatakse, miks ei ole ma nõus sentigi maksma magistriõppesse Eesti riigis - mis tarkust ja lisaväärtust ma siit keskkonnast küll saaks?

 

 

Vahetades e-maile ühe oma lemmik-inglise-keelt-kõneleva-kliendiga, avastasin uue sõna enda jaoks inglise keelest - soovides kliendile peatselt saabuvat jaanipäeva, selgus ühe sõnastiku järgi, et inglise keeles kõlab see järgmiselt - Chillday!

 

Wowwww... cool... Nice Chillday! :D))))

 

... võõrkeele õpe hakkab mulle vaikselt isegi meeldima! ;))))

Good middag!

 

Ni i dag? Jag lära sig Svenska - kuidas sul täna läheb? mina õpin rootsi keelt ;)

 

Hetkel, internetipõhiselt http://www.nordiska.su.se/komloss/ et septembrist ette võtta intensiivõpe juba Rootsi Rahvaülikoolis Eestis ;)

 

NB! Internetis on palju võimalusi TASUTA keeleõppeks ;)

Seega, enne kui suure kiiruga kuskile kursustele end kirja panna, soovitan proovida iseseisvat internetipõhist keeleõpet ja siis juba jätkata kursustel näiteks edasijõudnutega!

 

Õhtuse kaminatule ja kerge filmi taustal, milles üks noormees läks Ameerikasse õnne otsima, mõtlesin et "kummaline, minu elust on kadunud materiaalsus uute asjade näol". St eelkõige seda et palju aega on möödas ajast mil poest emotsionaalse ostu tegin. Muigasin. Ja hetk hiljem, lugedes öökapiraamatut "Karma- müüt või tegelikkus" ei suutnud ma imestust variata. Nimelt, seda raamatut loen ma nii, et õhtul kui lugemise tuju tuleb, teen selle suvalise koha pealt lahti.

 

Eilne "juhuslik" peatükk rääkis inimese arengust ja uskumatuna näis võrdlus enda eluga.

 

"Inimese areng on teadvuse evolutsioon, teadvus aga ei saa areneda ebateadlikult. Inimese areng on tahte evolutsioon, tahe aga ei saa areneda tahes-tahtmata. Inimese areng on tema tegude evolutsioon, tegemine aga ei saa olla juhtuvate asjade tulemus."....

 

 

 

Meenutasin enda elurännaku seitsme aasta elutsükkleid ja avastasin uskumatuid asju:

.... 14-s eluaasta - esimene platooniline armumine, unistamine....

.... kuni 21-s eluaasta - ääretult rasked terviseprobleemid ja kohtumine idamaade meditsiini kui ka filosoofiaga....

.... kuni 28-s eluaasta - ettevalmistus tulevikuks ja hetkeline elamine eelkõige teistele - mitu töökohta, kahe kõrgkooli lõpetamine samaaegselt, karjäär, kooselu, omand vara seotamise näol, lahkuminek sel hetkel mil sain 28. aastaseks.... btw... kui ma peaksin enda elust raamatu kirjutama siis selle pealkiri tuleks sellest perioodist "Tüdruk, kellelt sai kõike" :)

....alates 28-st eluaastast /hetkel olen 30/.... (kuni 35. eluaastani????) - saabunud on rahu kui ka eneseleidmine ja - areng. Elust on taandunud emotsionaalne materialism kui ka kiired suhted.

Ja siit ka vastus minu sõprade küsimusele: "Miks sa jätkuvalt vaba ja vallaline oled?" Vastus: "SEE AEG ON ANTUD MINU ENDA JAOKS!"

 

Tempokas töönädal on möödas. Oi kui hea oli peale tööpäeva "ketsid" jalga panna ja lihtsalt mööda tänavaid jalutada ja käia poest läbi (mul ju külmikut ei ole, seega olen Lõuna-Keskuse säästumarketi igapäevane klient - haaran sealt peale tööd midagi koju kaasa). Seejärel sai ka tunnike sörkjooksu teha ning.... nüüd kokkamise, muusika kuulamise ning juuksemaskitamise kõrval niisama oleskleda... vend korra kiikas enda toast välja ja muheledes vaid sõnas: "Mis koduperenaist sa mängid..." vauzzzzz... total makeover??? :D))))

 

Aga, imelist nädalavahetust kõigile ;)

 

 

Täna siis esimest päeva müügisaalis tööl :) I enyoi it, a lot!!!

 

Minu eilse vabatahtliku avalduse peale kolida oma töökohaga ära nö lahinguväljale ehk müügisaali imestasid vist kollektiivis kõik, sh mõeldes v-o isegi tasahilju, et kes küll on see vabatahtlik rumaluke on, kes soovib mugavast back-officest kohvimasina, ajalehtede ning lõbusate kolleegide kõrvalt lahkuda ruumi, kus võivad kliendid sind segada neile sobival viisil ja ajal??? Justkui lahingule saadetuna tunnetasin käepatsutusi õlal ja igatsevat pilku järele hüüdmas: "Sirle, kas sa ikka tuled sealt elusalt tagasi... "

 

... sry, liiga palju irooniat, aga mis teha-mis teha... sain ka mina muige näole, kus minu teine kolleeg (st müügiinimene) pigem oli mures sooviga kolida printerile oma töökohaga lähemale.... mille peala ma esitasin talle küsimuse: "Kas printer aitab Sul müüa?" ja sain vastuseks ebamugava pilgu sõnumiga: "mis sa keksid, sa ei ole veel seal all müünud midagi..." /btw... printeri kõrval oleva arvuti ekraanil toimuvat ei näe keegi, sellest ka nõudlus selle arvuti järele.../ eks näis, eks näis ;))))...

 

Aga, jätkem nüüd iroonia ja keskendugem Sirtsu müügiakadeemia praktikumile. Mida oli tänases päevas teistsugust?

 

1. Väljusin mugavustsoonist - ega mu tulemustel ka enne midagi häda ei olnud, kuid samas tunnen et bürokraatiamasin hakkas mind elusalt sööma ning kliendikohtumisi, mis on mu töös kõige nauditavam osa, jäi aina vähemaks. Seega, soovitan ka kõigile teistele seda, kui rutiin hakkab pärssima tulemusi - muuda midagi!

2. Vähendasin enda ümber asjatut müra, mis ei lasknud mul keskenduda peamisele ehk müümisele (aga just seda minult oodatake). Back-office on tore, kuid samas ei ole see parim keskkond, kus müügimeeskond peaks töötama, kuna fookus kaob ära.

3. Müügi puhul - ära lahmi, vaid müü toodet kliendi vajadustest lähtuvalt. Ehk, tee korralik ettevalmistus & Just do it! Tuletasin meelde omandatud oskused ajast, mil ärikonsultandina müügikoolitusi müüsin, uurisin ettevõtte tausta, kellele plaanisin helistada & seejärel kõne ajal paar suunatud küsimust tema ärist lähtuvalt - ning wowwww.... eelneval nädalal tõenäoliselt meie üldmeililt späm-mailidesse kadunud e-maili palus juht otse talle saata täpsustades üle mis riikidega ja kuidas nad äri teevad.. seega, jalg on ukse vahel. Homme hakkan ust maha murdma ;)

 

....Uued müüginipid ja ülevaade majanduslanguses tehtud negatiivsetest kui ka positiivsetest müügitulemustest järgmises postituses kataloogis "Elu on müük!".... ;))))

 

Mis on elus oluline? Arvan, et ausus, ja seda eelkõige iseenda vastu.... ja seda nii ööklubis punapõsksele noormehele EI öeldes, või igapäevaste kohustustega võideldes....:)))

 

Majandustõusu laineharjal elades olin üks inimene, hetkel teine. Mõnda otsust, mis sai tehtud tingitult kas siis sinisilmsusest või edust pimestunult, hetkel kahetsen. Teisi otsuseid ei kahtse.  Kuid vaatamata kõigile olin nende otsuste tegemise sünni juures, seega näpuga kellelegi näidata ei ole. Kuid oma jätkuvas positiivsuses usun, et antakse ju sulle niipalju kanda kui sa jaksad. Kuid samas, kui vaatan end eemalt, muigan ja samaaegselt imestan - kas ma ikka saan hakkama?????

 

Et mis ma heietan?

Mis seal keerutada - vara, millest osa alles ehitusjärgus, väärtus kokku on ca 1,5 miljonit, laenud kõik kokku ca 3 miljonit. Tehke järgi! :D)))))

 

Kas ma saan hakkama? Kas mul jätkub motivatiooni? Eks ikka!... keeruline on vaid hetkedel kus kiusatus on ära põgeneda, kuhugi eemale... kuhugi kaugele... kuid järgmisel hetkel, kui taas teen krediitkaardi katteks 25 EEK ülekande, on süda sees nii rõõmus, et tekib pigem küsimus - Sirts, kuhu sa selle rõõmu eest ikka põgened ;)))

 

Seega, step by step & hinnates lõpuks ometi, üle pika-pika aja, reaalselt oma võimalusi ... ;))))) Tunnen, et see on õige suund... loobumist,, mida paljud majanduslanguses eelistavad, ma ei soovi valida.

 

Miks? Vastus lihtne - sel hetkel ka kaotaksin iseenda!

 

p.s. Vapper Tinasõdur Sirts kolib alates homsest oma põhitööl asjadega müügisaali tööle, kuna ega ju magavale kassile hiir ikka suhu ei jookse ja seega tulemuste saavutamise eelduseks on olla "põllul* - füüsiliselt kui ka emotsionaalselt! ;)))

 

 

 

Täna siis oli minu minikülmiku viimane elupäev - huvitav... mõned aastad tagasi soetatud asjad on hakanud äkki kas lagunema või lakkavad sootuks töötamast

 

Seega, olen nüüd enne palavusest lõõskavat suve külmikuvaba - vauzzzz

Täna, 34 aastat tagasi oli Lõuna-Eestis, Mehikoormas, üks küla vingemaid pidusid - minu ema ja isa abiellusid.

 

Vauzzzz, 34 aastat, seda on tõesti palju! Igaljuhul, palju-palju õnne ja jaksu koos edasi minna!

Olen niiii väsinud

 

Möödunud on tempokas meelelahutuslik nädalalõpp. Üle pika aja käisin kaemas kuidas on olukord Tallinna ööklubides nõudluse-pakkumisega. Juhtus nii et täiesti plaaniväliselt sattusin sõbrants Tanjaga reedel B & C-i, millele eelnes ääretult tore külaskäik Katja ja Andrese juurde. Seejärel laupäeva õhtuks oli pikalt ette planeeritud peoõhtu Meelikese ja Dorisega, mis viis meid alguses Amigosse, seejärel Kuku Klubisse ja lõpuks kuskile vanalinna pubisse nö hommikusele vahuveinile - hullumeelne ja prrrrrrrr, niiiiiii väsitav

 

Ööklubide elu... hm... hunting, hunting, hunting... Rahvast käib vähem pidutsemas, kui seda näiteks tehti poolteist aastat tagasi. Ja neid, kes siiski on sattunud meelelahutusasutusse, iseloomustab lost-pilk, mis nagu tahaks küsida: miks ma siin olen? mida ma siit otsin? ... ning et säästuaeg sunnib vähem julguse võlujooki tarbima, siis ka on ruumi piisavalt tantsuplatsil.

 

Tegin ka avastuse. Et tänu headele geenidele võiks mu vanuseks pakkuda -10 aastat, siis viskavad mulle pilku 20-25 aastat noormehed - vauuzzz - äkki mingil hetkel tulevikus olen sellest meelitatud, kuid hetkel kahjuks mitte  Miks? Elu on mind muutnud & tõenäoliselt minus endas toimunud muutuste tõttu, olen hakanud hindama täiskasvanud mehe ilu - nad oskavad naist märgata ja hinnata. Selline küpsus ei pruugi alati ka kõrge vanusega kaasneda, kuid siiski on seda rohkem meeste puhul vanuses 35+, kus sarved maha joostud ning nö esimeselt ringilt õppetunnid saadud

 

... lisaks, ärikohtumisteks ettevalmistamisel pean igaljuhul arvestama selle enda "puudusega" ehk plikalik välimus tuleb muuta naiselikumaks ja küpsemaks! Eks materjali on millega mängida, ainult teinekord jääb ressursse selleks väheseks :)

 

 

 

 

Vanemate inimeste heietusi iseloomustab vaieldamatult kultuslause: "...siis kui mina noor olin, oli rohi rohelisem ja taevas sinisem..." Erinevaid inimesi ja erinevaid aegu iseloomustavad erinevad laused.

 

Eile avastasin ENDA LAUSE: "Iga asi mida elu toob on mingiks asjaks hea.."

 

Kuna, kasutusloa saamiseks korteriühistu poolt organiseeritud uutes korterites elektrisüsteemide kaardistamise tulemusel selgus, et elektrik loobus tööst peale esimest korterit, kuna ehitaja poolt teostatud elektritööde kvaliteet on alla igasuguse arvestuse ning korterid on täis lühiseid. Seega, tõenäoliselt tuleb ette võtta A.S.A.P. elektri remonttööd.

Aga tulles tagasi oma LAUSE juurde, siis... siiani mu kodus kodutehnika puudumine on igaljuhul pigem postiivne, kuna tõenäoliselt ei suudaks elektrisüsteem kogu majapidamist teenindada ja oleks ka tõenäoliselt äärmiselt ohtlik ;) Seda ka kinnitab asjaolu, et osad pistikud ei tööta või need mis töötavad "löövad teinekord tuld välja"... :) Seega, seni kuni elektrik korda asjad teeb, ei kiirusta ma ka kodumasinate ostuga ja tõenäoliselt oleks mõistlik üldse mingil ajal võtta ette kapitaalremont, millele eelneks ehitusekspertiisi hinnang :)))

 

Seega - "iialgi ei tea milleks mingi asi hea on..." 

 

Mis on Sinu lause????

 

...on hiline õhtutund, kui mitte juba öine. Kellaosutid liiguvad kapates kesköö suunas. Kolin oma magamistoa elutao diivanile, lülitan sisse teleka, katsetan oma uusi oskusi teleka äratuse seadmisel ning eel-uneses meeleolus veel klõbistan arvuti klaviatuuril. Vau! Väga lahe on voodis arvutitööd teha  - naudin siiani mulle tundmatuid  olnud emotsioone. Olen ju kiivalt hoidnud oma magamistoa puhtana - ei telekat, ei arvutit, ei liigset kila-kola :) Märkamatult liigub aeg üle südaöö, isegi nagu kahju on arvuti eemale tõsta ning magama hakata, kuid siiski teen seda, lootuses siiski hommikul õigel ajal ärgata. Sees trummeldab põnevus: "ärkan, ei ärka, ärkan, ei ärka...???? " Uni on rahulik.

 

Hommik. Vaatan kella .... Pettumus. Ärkasin isegi varem ning minu teleka-äratuseni on aega veel ca 35 minutit. .

 

Vau. Oleme ise ome elu kunstnikud. Ja seda iseloomustab värvikalt läbielatud, pealtnäha suhtkoht sisutu, kogemus sarjast "kui tehnika järsku alt veab..."

 

 

 

No nii. Mu telefon on otsustanud suvepuhkust hakata nautima - kevadel mingi aeg ei viitsinud ta vastamata kõnesid näidata, siis peagi hakkas uuesti näitama.. ja nüüd täna siis otsustas puuteklapp 100% puhkust võtta :D))) Ehk st seda et kõnesid ma ei saa teha ja mul ei ole äratuskella... seega, siin püüdsin aru saada muusikakeskuse äratusest - ei õnnestunud... ja siis teleka omast... mille sain küll tööle, aga... st seda et täna öösel magan elutoa diivanil :D)))... ja loodan siiralt et hommikune telekasumin mind üles äratab....

... antud juhul on see ainuke võimalus, kuna enne "telefoni suveund" oli selle hääl maha keeratud ja seega ei saa ma ka seda tagasi, et siis keegi võiks mulle kõne teha hommikul vms... Cool!!! :D)))

 

.. õnneks vist on isegi mingi garantii olemas, seega siis ma viin oma kaunitari homme hooldusse ;))))

 

aga...põnev.... "ärkan, ei ärka, ärkan, ei ärka...ärkan kl 12.00..." ???? eks seda näitab hommik!

 

"...kunagi kingiti mulle üks kunstiteos.." on vist sõnad mis iseloomustavad nii mõnegi kunstilembelise inimese sõltuvus-hobi sünnilugu. Ja nii ka see juhtus minuga :)

 

Mõned aastad tagasi kinkisid sõbrantsid mulle Naima Neider´i töö "Kallastel I" 2004.a. (ofort, graafika).... siis läbi ühe kliendi sattusid Galerii Vaal meililisti... ja ka selle tulemusel lisandus (minu hinnangul väga soodsalt) mu kunstikollektsiooni teine Naima töö "Inimene maastikus I" 1985.a.... ja märkamatult olin juba Haus Galerii kodukal ja uudistasin mis nemad pakuvad... seal on päris mitu Naima tööd, mis sobiksid kaunistama mu magamistoa ühte seina ;).. aga siiski kohe ostma ei kipu....lisaks on soov jõuda mingil hetkel Kokamäe galeriisse Haapsalus (ühtlasi ka külastada mu tädi, kes Haapsalus elab).

 

Kuid kui ma tutvusin Vaal Galerii sooduskampaaniaga, siis avastasin, et nii mõnegi töö hind oli suhtkoht madal tegelikult ehk siis kohe tekkis mõte... et tutvun selle maailmaga natuke ning spekuleerimise eesmärgil teinekord teen proovi... ostan nö "sale" ajal ja püüan hiljem müüa... rikkaks sellega ei saa, aga samas õpetab see tundma salapärast ja ääretult huvitavat kunstimaailma ;))))

 

Seega, kui näete Naima töid müügis, siis andke teada.. hind?... kui on alla 1000 EEKi (sõltuvalt tööst) siis pakub huvi, üle selle, siis on minu ESIALGSEL hinnangul kallis st sel juhul on tegu turuhinnaga ja kiiret ostu-otsust ei hakkaks tegema... ;))))...

 

.... "pakin kokku" mind siduvad energiasidemed erinevate inimeste, hetkede kui ka emotsioonidega :)

 

Kuidas ja kas ka on tulemust, eks seda näitab AEG ;)

 

p.s. nagu juba tavaks on saanud, liigselt etterutatult väljahõigatud tähtajad minu puhul ei toimi... seega enam "ei hõiska enne õhtut" :D))))